Eesti Rahvariided
tulenev erinev majanduslaad.
Saaremaa naised kandsid pikkade varrukatega särke ja liistikuid, Hiiumaal
aga käiseid. Käised olid tavapärased ka Muhus, kuid 19. sajandil said neist
vaid traditsioonilised pruudi- või noorikurõivastuse osa. Jalas kanti kingi,
ainult Muhus pastlaid.
Saatel panid naised pähe lõua alt mähitavad linikud, papi või Hiiumaal
vitsarao abil vormis hoitud tanud või üllid, mis on sarvedega või
baretikujulised lambanahksed talvemütsid. Saaremaal kandsid naised ka
kootud tuttmütse.
Meeste ülikonnad ja ülerõivad oli värvilt lambapruunid või -mustad,
Saaremaal Sõrve poolsaarel ka hallid. Saare mehed ei võtnud ülejäänud
Eesti meestega ühiselt omaks lühikest kuube ega põlvpükse.
Vöö
Vöödel ja paeltel oli rituaal- ja kinkeesemetena kindel koht eesti
rahvatraditsioonis, mille tõttu eriti vööd kujunesid eesti käsitöö- ja
rahvakunstitoodete silmapaistvaks esemeliigiks
annaabi.ee 
