Läänerindel muutusteta
aga meil ei vea, otsa sai, õnneks on mul toidunorm, mille annan emale.
Läksin Kemmerichi ema juurde ja teatasin, et ta poeg suri kiirelt, ei
öelnud, et ta piinles, lahkudes annab ta mulle Kemmerichist päevapildi.
Viimane õhtu kodus ja ema ütleb, et oleksin ettevaatlik ja et prantsuse
naistest eemale hoiaksin. Ta muretses mulle 2ed aluspüksid, villast.
Mäletan Heidelageri barakke, kuna Himmelstob kasvatas siin Tjadenit.
Nõmmel harjutame lahinguõppust. Meie bardakkide kõrval asub vene
sõjaväe laager, kus mehed on poolnälgind ja pool surnud. Toit on kesine
ja üksikud jäägid, mis alles jäävad söövad vangid ära, nad üritavad ka
kaubelda, et midagigi saaks. Kõige hinnatuim on säärikud, kuna meie
omad on kehvemad. Pühapäeval tuli õde ja isa, sain teada, et emal on
vähktõbi ja ta on 3ndas klassis, seal kuna seal on odavam, Operatsiooni
tehakse, aga see maksab ja ei tea, kui palju. Saan lõpuks oma
annaabi.ee 
