Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
1810-1829. Esimene suur edu ooperiga ,,Tancred" (keskaja rüütlilugu; libreto aluseks on Voltaire'i tragöödia; esietendus
Veneetsia, 1813). Ooperis ,,Elisabeth" (1815) pole secco-retsitatiive, üksnes accompagnatod. Veel oopereid: ,,Othello"
(Shakespeare'i järgi) 1816, kusjuures eriti tähelepanuväärne on viimane vaatus, Desdemona ja Othello suur stseen, mis
on läbiva muusikalise arendusega. Samal aastal (1816) valmib opera buffa ,,Sevilla habemeajaja" (Il barbiere di
Siviglia; libreto põhineb Beaumarchais' Figaro-triloogia esimesel osal). Itaalia-ajast võiks veel nimetada oopereid
,,Tuhkatriinu" (La Cenerentola), ,,Mooses" (melodramma sacro; ainestik Vanast Testamendist Mooses viib oma
rahva ära Egiptuse vangipõlvest), melodramma semiserio ,,Varastaja harakas" (La gazza ladra). Paljud peaosad on
kirjutatud lauljanna Isabella Colbran'ile, keda peeti tollal üheks paremaks sopraniks Euroopas (ja kellest sai Rossini
abikaasa).
annaabi.ee 
