V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
pöördus, muutus pilt äkki hoopis teiseks. Uuslinn oli ülikoolilinnast palju suurem, kuid
polnud kaugeltki nii ühtlane. Juba esimese pilguga võis märgata, et ta jaguneb mitmesse
täiesti eraldatud ossa. Idas, Uuslinna selles osas, mis veel tänapäev «soo» nime kannab
(sinna sohu meelitas Ca-mulogenes Caesari*), oli suur hulk losse. Majad ulatusid otse jõe
äärde. Neli lossi peaaegu külg külje kõrval, Jouy, Sensi, Barbeau ja Kuninganna loss
peegeldasid
Seine'is oma saledate tornikestega kiltkivikatu-seid. Need neli hoonet täitsid kogu
maa-ala Nonaindie-res'i tänavast kuni tsölestiini kloostrini, mille torni teravik väga peenelt
esile tõstis nende hoonete katuseharju ja sakke. Mõned rohekaks muutunud hurtsikud, mis
nende uhkete hoonete ees vee kohal rippusid, ei takistanud nägemast nende fassaadide
ilusaid jooni, nende laiu nelinurkseid kiviraamidega aknaid, nende teravakaarclisi,
annaabi.ee 
