Eesti kultuurilugu
primisignatio ning võtnud selle kinnituseks vastu risti, võisid kaubelda vabalt kristlastega,
ütlemata sealjuures lahti oma paganlikust ühiskonnast ja selle tõekspidamistest. 107
Ristiga märkimise majanduslik kasu ilmneb selgesti kiriku poolt tehtud jõupingutustes
lõpetamaks kaubanduslikku läbikäimist mittekristlastega. Nii on paavst Honorius 1221. aastal
keelanud oma kirjaga tollal juba katoliiklikku ristiusku astunud soomlasi pidamast kaubavahetust
"naabruses asuvate barbarirahvastega", kuna need ahistavat kristlasi. Kaheksa aastat hiljem
mõistis paavst Gregorius IX hukka ojamaalased, kes olevat varustanud paganaid kristlaste
kiusamiseks vajaminevaga.
Egili saagas on kirjeldatud juhtumit, kus paganlik nimikangelane koos oma venna ja kolmesaja
kuuekümne mehega läbis prima signatio astumaks kristliku Inglise kuninga teenistusse. Kindlasti
pole sarnane võimalus välistatud ka siinsete sõdalaste puhul. Tolleaegses maailmas oli pealike või
annaabi.ee 
