moodustavad keemilised ained. Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena. Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Botuliin on mürkaine, mida eritavad ainetegevuse käigus gram-positiivsed anaeroobsed bakterid Clostridium botulinum, (aga ka C. baratii ja C. butyricum). Mürgil on seitse alatüüpi, mida tähistatakse tähtedega A kuni G. Keemiliselt toimelt on botuliin tsinkproteaas, mis lagundab pöördumatult valke, mille abil koliinergilises sünaptilises ülekandes toimub atsetüülkoliini vabanemine vesiikulitest sünaptilisse pilusse.Tulemuseks on lihaste lõtv halvatus. Tegemist on kõige kangema loodusliku mürgiga, mille LD50=1ng/kg kõhuõõnde süstituna ja LD50=3ng/kg inhaleerides
3 CLOSTRIDIUM LIIGID 3.1 Kliinilised ilmingud Clostridium perekonda kuuluvad bakterid on levinud kõikjal – pinnases, vees, kanalisatsioonis ning on inimeste ja loomade seedetrakti normaalmikrofloora asukateks. Enamik klostriide on kahjutud saprofüüdid, kuid mõned on hästi tuntud patogeenid. Ajaloost on teada hästi kirjeldatud haigusjuhtumeid, näiteks teetanus (Clostridium tetani), botulism (Clostridium botulinum, Clostridium baratii, Clostridium butyricum), müonekroos ehk gaasi gangreen (C. perfringens, C. novyi, C. septicum, C. histolyticum) ja kõhulahtisus ning jämesoolepõletik (C. perfringens, C. difficile). Valdav enamus tänapäeval levivatest nakkustest on naha ja pehmekoe haigused, toidumürgistused ning antibiootikumidega seotud kõhulahtisus-koliit. Klostriidide märkimisväärset võimet põhjustada haigestumist seostatakse nende võimega säilida keerulistes
annaabi.ee 
