Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
Kuidas oli lugu ristiusu maksvusega ja tunnustusega eestlaste seas kõnesoleval ülemineku
ajajärgul? Rahutegemistel kohustati eestlasi, pantvange andes ristiusu iket ja õiguslikku korda
vastu võtma, ristiusu preestreid vastu võtma, neile lubades vabalt ristiusu talitusi toimetada. Neid
kohustati ennast ristida laskma ja määratud maksusid maksma (v. näit. L. H. XXX, 5; XXIX, 4).
Neid kohustati juhtuval korral ka ristimist alal hoidma (baptismum servare, XX, 6). Suur osa
ristiti enamasti sealsamas, teiste ristimist jätkati siis pärast. Iseenesest jääb võimalus lahtiseks, et
kõik ennast ometigi ristida ei lasknud. Teised olid ennast ristida lasknud, aga heitsid ristimise
enesest pärast jälle ära, juhtuval korral ennast tast paganausu kombe järele puhastades. Teistel
jälle ei olnud ristiusust muud kui ristimine ja pidasid muidu paganusest kinni.