Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
Püsima jäävad vaid sellised
laensõ- nad, mis sobivad eesti keele süsteemi nii häälikuliselt, vormiliselt kui ka tähenduslikult.
Laenatud sõna kohandatakse kõigepealt vastavaks eesti k häälikustruktuurile, võõrapärased häälikud asendatakse omadega,
sõnad saavad rõhu, välte ja palatalisatsiooni. Laenude häälikulisel kohanemisel võib esile tuua 4 alaliiki:
• tsitaatsõnad (laene kirjutatakse ja hääldatakse lähtekeelepäraselt, nt yuppie, bappening);
• ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster);
• häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser);
• lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidžei, VIP – vipp, UFO ~ ufo).
Tihti võib võõrsõna kaotada võõrapärased jooned ning näha välja nagu omasõna (nt kopi, lainer, liising, meik, meil,
ruulima, server, tiim). Artikli aluseks olevate laensõnade häälikkuju on muganenud peamiselt kahel viisil: