Tiit Lauk humanitaar
See oli omapärane koosseis, mis ei sarna-
nenud ühegi traditsioonilise orkestritüübiga, sisaldades siiski kõikidelt (peale puhkpilli-
orkestri) midagi ja kinnitades nii eeltoodud I. Tõnuristi väidet: “/.../ külakapellidesse ühendati
kõik olemasolevad muusikariistad” (Tõnurist 1996: 72).
H. Joon kirjutab: 149 “1920. aastate lõpul või 1930. aastate algul (täpset aega pole teada) asutas
J. Karu perekonnaorkestri, kus mängisid tema pojad Hans (viiul), Juhan (banso) ja Hendrik
(kitarr), Jaak Israel (hiljem J. Karu väimees) ja paar meest naabertaludest. Pereisa Jaak
mängis ise viiulit ja õpetas nooti ning viiulimängu oma poeg Hans Karule ja väimees Jaak
Israelile. /.../ Mängiti Sudiste külas Kõdara mäel, kus korraldati maituld, jaanipäevi,
eeskavaga seltsipidusid. /.../ Jäts oli hinnatud tantsuorkester kogu ümbruskonnas: Nuias
(praegu Karksi-Nuia), Taageperas, Abjas, Penujas, Ärikülas, Sinejärvel, Viljandis ja mujalgi”.
annaabi.ee 
