Maailmakirjandus IV. Loengute lühikonspektid
neljakümnendat eluaastat.” Ta oli andnud olulise panuse filosoofiasse ühe õhukese raamatuga, kui oli
vaid kahekümne viiene; kõik, mis järgnes, oli suuremal või vähemal määral öeldu laiendamine,
kordamine. Kuid inimesi, kes annavad olulise panuse ükskõik millesse, on väga vähe, lausus ta,
seisatades pirnipuu all, hästi kammitud, piinlikult täpne, ülimalt õiglane. Äkitselt, just nagu oleks tema
käeliigutus selle vallandanud, vajus mr. Bankesist kogunenud muljete koorem Lilys kummuli, ning
alla sööstis ränga laviinina kõik, mida Lily tema vastu tundis. See oli esimene taju. Seejärel jõudis
otsekui suitsulõhn temani mr. Bankesi sisim olemus. See oli teine. Ta tajus end tundeintensiivsusest
üleni tarduvat; hoomas mr. Bankesi rangust; tema headust. Ma austan teid (pöördus Lily endamisi
tema poole), iga viimase kui rakuni; te pole edev, vaid täiesti ebaisekas; te olete peenetundelisem kui
mr
annaabi.ee 
