· uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida, sest inimesel on võime seada ennast teise isik rolli). Albert Bandura · Sotsiaalset õppimist on ulatuslikult uurinud Kanada psühholoog Albert Bandura (1925 - ...). Bandura pidas biheivioristide käsitlust õppimisest liiga lihtsustatuks, mis ei andnud täielikku seletust kogu õppimisprotsessi kohta. · Bandurat huvitas eelkõige vägivaldse käitumise olemus ning õppimine sotsiaalsest keskkonnast. Bandura väitis, et kõik mis ümbritseb inimest mõjutab teda, ning samas mõjutab inimene ümbritsevat ühiskonda. · Bandura kõige kuulsam katse oli nuku (analoogne jonnipunni nukule), millega ta uuris käitumist, keskkonda ja isiku psühholoogilisi protsesse. Nukk oli suur täispuhutav muna kujuline õhupall
On inimesi, kellele häbi on hullem kui surm, seetõttu oht kõnet pidades või eksamit andes läbi kukkuda väga ängistav. Kui ärevusskaala küsimused selliseid inimeste ja situatsioonide spetsiifilisi asjaolusid täpsustades esitada, muutub ka inimese käitumise ennustus palju täpsemaks. Kokkuvõtteks võiksime öelda, et inimese normaalsuse või ebanormaalsuse mõistmiseks peaksime uurima ühtaegu nii isikut kui situatsiooni kui nende kahe vastastoimet. Kui nüüd osata nimetada Albert Bandurat ja Joseph Wolpe’i, seletada kaudset õppimist ja süstemaatilist desensitiseerimist, eristada ka I. P. Pavlovi nägu ja klassikalist tingimist B. F. Skinneri näost ja operantsest tingimisest, võib uredaimgi sotsiaalsed ärevused ära õppinu need ärevused eksamisituatsioonis rahulikult esitamata jätta. See ei ole enam see sotsiaalne situatsioon, mis ärevust esile kutsus, vaid juba üks teine situatsioon.
annaabi.ee 
