kunstilikkus kõiges. Ta rõhutab et kunst ei pea teenima moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu tema eesmärk on tema ise. Dekadendid on lagnusmeeleolude poeedid. Eitavad inimese võimet maailma mõista ja muuta. Kuulutavad ükskõiksust ümbritseva suhtes on kõiges pettunud kõigest tüdinud, eitavad kõike, on jõuetud elutõsiselt võtma, ja on küllastunud kõigest, nende luulen on maailma valulk ja pessimistlik. KUNST KUNSTI PÄRAST. Charles Bandelaire 1 luulekogu "Kurja lilled". Impressionism 27.09.2011 Tuleb prantsuse keelest impression - mulje. Kujutas kunstis hetkemeeleoludest tekkinud muljeid, meeleolu varjundeid ning mõjutas selles suunas kirjandust, muusikat, lavakunsti. Ilukirjanduses avaldus impressionism aastatel 1880.1910. Maaliti looduses. Kirjanduses eelistati lühizanre, iseloomulik oli värvi ja meeleolu küllus armastuse ning looduse kujutumamisel. Püüti tabada hetke meeleolulis ja tundmusi. Stiil oli meeleolukas
mitmetähenduslikus - polnud üht ja kindalt "võtit", mille abil tähendust avada. Tunnusjoonteks ka rõhutatud filosoofilisus - kirjanduse ja filosoofia kokku sulamine. Kafka algatas maagilis-realistliku suuna romaanis, ülidist tähelepanu pälvis ladina-ameerika romaan ning ka ajaloo romaan. Postmodernism - 20. sajandi lõppveerandi kirjandus. Kõrgkirjanduse läbipõimitus masskirjanduse elementidega. Prantsusmaa Modernism algas 1857. aastal Prantsusmaal, luuletaja Bandelaire avaldas luulekogu "Kurja lilled". Modernistliku romaaniuuenduse algust tähistab Marcel Prousti looming. Teos: "Kadunud aega otsimas". Eesmärgiks põhiosas tema enda poolt läbi elatud lähimöödaniku jäädvustamine. Talle polnud olulised mineviku n-ö välised piirjooned, vaid see, mis oli puudutanud tema hinge ja kujundanud tema intiimteadvust. Mingi maitse, lõhn, nähtud ese võis äratada terve pildi minevikust, koos sellesse hetke kuuluvate inimeste, meeleolu,õhkkonnaga. Ta
annaabi.ee 
