kartulist, nisust, tapiokist jms. Bioplastikute liigid • Polüolefiinid polüetüleen (PE) ja polüpropüleen (PP) on enimkasutatavad plastid. Need bioplastid ei ole biolagunevad. • Polüamiidi (PA) toodetakse osalise bioplastina. • Biopolüuretaanide (PU) omadused on väga laialt modifitseeritavad, neid on vahtudes duroplastideni. Valmistamisel võib kastada looduslikku kiudu (lina-, kanepi-, puidu-, džuudi-, kenafi-, banaanikiudu), mille eelis sünteetiliste kiududega võrreldes on madalam hind, väiksem tihedus, tootmise ajal väiksem CO2 – heide, lihtsam ümbertöötavus ja bio lagunevus. Bioplastikute eelised • Minifragmente ei jää alles • Ei sisalda kloori • Ei tekita metaani • CO2 vabaneb aeglaselt • Põllumajanduses • Meditsiinis kasutatav (biocompatible) • Sarnane tavaplastikule Bioplastikute nõrgad küljed • Kallis toota, PHA tootmine energiamahukas
duroplastideni. Kui üks monomeeridest (polüool) teha rasvhapetest, saaks PU-st osaline bioplast. Traditsiooniline toore on olnud riitsinusõli. Muid taimeõlisid peab polüooli tekitamiseks epoksüdeerima ja järgnevat ringi avama. Polümeer segatakse tihti täitekiuga (pms klaaskiuga, millel on ka sarrustav toime) või pulbriliste ainetega. Kasutada võib ka looduslikku kiudu (lina-, kanepi-, puidu-, džuudi-, kenafi-, banaanikiudu), mille eelis sünteetiliste kiududega võrreldes on madalam hind, väiksem tihedus, tootmise ajal väiksem CO2 – heide, lihtsam ümbertöötavus ja bio lagunevus. [4] 10 Joonis 4. Bioplastikute tootmise statisktika materjali järgi [5] Joonis 3. Bioplastide tootmine regioonide järgi [5] 11 3. BIOPLASTIKUTE TUGEVAD- JA NÕRGAD KÜLJED Bioplastikute populaarsuse kasvu põhjuseid on mitu