Mõtteid D. J. Salingerist
Tal oli mingisugune eriline
anne, tekitada kerget segadust lugejas ning tabada teda täiesti ootamatu
lõpuga. Eriliselt meeldis talle asju korrata. Ilmselt selle pärast, et lugejale mõte
kindlasti kohale jõuaks. Samuti suutis ta läheneda asjadele lausa lapseliku
lihtsusega ja kerge fantaasiaga. Tundub, et Salinger teadis, millest ta kirjutab.
Samuti tundub, et ta kirjutas natuke ka oma elust ja kogemustest. Kergelt
kiiksuga vennike, või mis? Keegi ei tuleks ju mõttele kirjutada "Banaanikalast",
jah lugesid õieti. "Banaanikalast". Usun, et Banaanikala oli ta enda fantaasia
vili lapsena. Lihtsalt ta pani selle kirja. Üks kõik kui jabur see teistele ei
tundunud.
Salinger oli, on ja jääb minu silmis ülimalt kahtlaseks, kuid huvitavaks
kujuks. Loodan, et kui tema seif kord avatakse, on seal midagi, mis taas
vapustab tervet maailma.
annaabi.ee 
