Karl August Hindrey “Kaugekõne”
ebasümpaatsetena, daame pea alati kaunitena.
Novellis "isa" on ta pea terve teksti ulatuses kujutanud ühte inimest, nii väliselt kui
olemuselt ja seda läbi minategelase, kes õigupoolest kirjeldatavat inimest kunagi eriti
ei tundnudki. Isa on kujutatud kentsaka väljanägemisega, kuid see tema juures autorit
paelubki, et inimesel on niivõrd palju iseloomu, et mitte minna kaasa moevooludega
vaid riietudagi täpselt sellele kohaselt, kes ta inimesena on. "Noortes baltlastes" oli ta
kaht peategelast kirjeldanud kenade noorte meestena, kelle siseelu polnud kaugeltki
nii kaunis. Mulle ei meeldinud noormeeste suhtumine üksteisesse ega ka
ümbritsevatesse inimestesse. Mõneti oli seda lõbus lugeda, kuna tundsin Kroppis ära
iseenda, kellele meeldib mugavalt elada, aga samas eelistan ma teha seda üksi, mitte
korterikaaslasega. Suures osas ebameeldiva karakteri juures olid need omadused
õnneks ka ainsad, mis ma meil sarnased leidsin olevat
annaabi.ee 
