Eesti keeleteadlane Julius Mägiste
alternatiivseid lahendusi, kuid teiselt poolt esitanud ka uusi balti etümoloogiaid (Lembit Vaba
2001).
Mägiste etümologiseerimispõhimıtteid aitab paremini mõista tema pikem artikkel ‘‘Kõhklevaid
mõtteid läänemere-soome laensõnade uurimise puhul’’, mis ilmus 1932. aastal ajakirjas Eesti
Keel (Mägiste 1932). Arutluse lähtekoht ja suur osa näitestikust on seotud läänemeresoome
keelte baltismidega. Mägiste toetub ning pooldab uus-grammatikute seisukohta: regulaarsed
häälikuseadused on primaarsed ning peaksid kehtima ka sõnavormide lõpuosiste kohta (Eva Saar
2015).
2.1 Eesti Ingeri alased uurimused 1920. aastatel
Julius Mägiste magistriväitekiri on jäänud tänaseni oluliseks võrdlusallikaks kõigile
läänemeresoome murdeid käsitlevatele teadustöödele. Näiteks võib tuua naabermurrete ja -keelte
annaabi.ee 
