Eesti uusaeg
rahvuslikku liikumist, osad vahetasid poolt ja läksid venestamisega kaasa, ntks ajaleht Valgus.
Rahvaluulekogumine ja jakob hurt- 1888ndal aastal algatas järjekordse rahvaluule
suurkogumise- veelkord sai eestlastele kinnitatud nende pärimuse ja mineviku tähtsus selle
rahvaluule kaudu.
Villem Reiman
Baltisaksa seisused oli venestusest erakordselt häiritud. Teha aga midagi sinna ei saanud.
Venestusreformide tagajärjed-
Halduskorra reformimine suurel määral kärpis baltiskslaste võimu. Esialgu seestlaste õigused
selle arvelt oluliselt ei laienenud aga.
Koolide venestamise teema tõi kaasa koolitarkuse kvaliteedi languse, üldine kirjaoskuse tase
(emakeels) aga oli sajandi lõpul siiski juba üldsieks mutuuda.
Katse eestlasi kultuuriliselt venestada kukkus läbi- peamine põhjus oli see,e t erinevalt
saksastumisest, venestumine ei olnud eestlaste jaoks atraktiivne.
29. Kool ja haridus. Alghariduskoolid. Õpetajad ja õpikud. Keskhariduskoolid.
Tartu ülikool
annaabi.ee 
