Essee romaani "Balti tragöödia" põhjal
Esimene osa
pealkirjaga ,,Lobergi mõis" kujutab peategelase lapsepõlve, mil ta hakkas juba varakult
tundma, et tema ja mõisateenijad, kellega poiss kõige rohkem suhtles, pole päris võrdsed. Osa
pealkirjaga ,,Väeta isandad" kujutab Aureli kooliaega venestusperioodil Riias, kus ta tundis,
et tema peamine eesmärk on venelastega võitlemine. Kolmandas osas nimega ,,Surmatants
Liivimaal" on kujutatud Aureli varast noorusaega, kus ta peab selgusele jõudma endas kui
baltisakslases.
Aureli ja läti lihtrahva vahel oleks olnud justkui klaassein. Poisi varane lapsepõlv oli küll
õnnelik ja turvaline, kuid siiski tundis ta, et ei ole mõisateenijatega, kes selle talle ometi
tagasid, päris üks. Klaasseina sümboliline tähendus materialiseerub akna kujul, kui mõisas
toimub pulmapidu ja talurahvas seda, näod vastu klaasi, teiselt poolt jälgib. Siinkohal tekib
seos Friedebert Tuglase romaaniga ,,Väike Illimar", kus Illimari-nimeline poiss on tegelane
annaabi.ee 
