Eesti alal rahvuslik liikumine
ette. Viljandimaa talupojad mõtlesid rajada eestikeelse kooli, mis oleks pühendatud keiser
Aleksander I-le kui talurhva vabastajale. Kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi,
kontserte ning teatrietendusi. Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning
valdades nende abikomiteed, mis eriti aktiivselt tegutsesid Lõuna-Eestis. 1871. aastal loodi
Tartus peakomitee.
Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslasate ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel. Eestlased
lootsid olla ühinedes nagu sakslased. 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal
Tallinnas Estonia. 1869. aastal korraldati eestlaste I Üldlaulupidu Tartus, kuhu kogunes 1000
pillimeest ja lauljat. Laulupidu- eestlaste esimene ülemaailmne kokkutulek- kasvatas
rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Samal ajal pandi alus ka üldharivate ja isamaaliste kõnede
pidamise traditsioonile
annaabi.ee 
