Laulupeod rahvusliku identiteedi kandjana– 19.saj lõpp kuni 1918
Olgugi et eelmise sajandi lõpul valitses Venemaa karm tsensuur ning
tegevusloa saamiseks tuli kasutada poliitilisi keerdkäike, osutusid
laulupeod kõige massiivsemaks rahvaüritusteks. Näiteks esimese
üldlaulupeo korraldamise luba rajati faktile, et pärisorjuse kaotamisest on
möödas 50 aastat ning selle tänuks korraldatakse laulupidu.
Korralduskomisjoni eesotsa ei kirjutatud aga peakorraldajat J. V. Jannsenit
vaid sisuliselt mitte asjassepuutuv Tartu Maarja kiriku baltisaksalsest
praost A. H. Willigerode. Maa laulukoore juhatasid köstrid ning
pillimeesteks olid õpetajad, vanemad koolilapsed ja ümbruskonna
talurahvas. Niisugune organiseeritud muusikaharrastus on esteetilise ja
emotsionaalse eneseväljenduse kõrval ka sotsiaalne tegevus, mille
tulemusena laulukooridest arenesid sajandi kolmandal veerandil muusika-,
heategevus- ja karskusseltsid.
Esimesel laulupeol esines kokku 51 koori ning puhkpilliorkestrit ehk kokku
851 esinejat
annaabi.ee 
