Põhjasõda lopes Rootsi kaotusega Venemaale, 10.septembril 1721.sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Uusikaupunki vaherahu. Venemaa võitis Põhjasõja ning sellega sai Eesti valdused oma võimu alla kaheks aastasajaks. 4) Eesti tsaari Venemaa koosseisus. Vastus: Restitutsioon mõisad anti tagasi nende omanikele. Aadlimatriklid kaitsesid Eestimaa ja Liivimaa aadlike eesõigusi, siinsetele aladele Saksamaalt ja Venemaalt ulnud uustulnukate eest. 5) Baltierikorra tunnused: Vastus: a)valitsevaks sai luterlik kirik. b)säilisid rüütelkonnad,neid oli kolm: Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. c)asjaajamine toimus saksa keeles. 6) Vaimuelu Poola ajal. Vastus: Jesuiitide õpetlikud põhimõtted: õpilas konkurents, võeti kasutusele eksamite ja arvestuste süsteem, õpilased pidid hästi süüa saama, õppeplaani võeti kehaline kasvatus
· valgustusaeg ja mõtted muutuvad · Eelnes restitutsioon- mõisad anti tagasi · Aadlimatriklite sisseseadmine-koostatakse paks raamat , aadlike nimekirjad · 1796 taastub erikord. Venemaa avalik arvamus pöördub Baltierikorra vastu. Kokkuvõttes oli Balti kubermangude areng kiirem kui sise-Venemaa areng. Balti erikorda kinnistas provintsiaal-seadustik. Nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Baltisaksa aadlikud omasid sidemeid väljaspool. Vene võim polnud tugev Läänemerel. Baltisaksa mõisnikud vaigistasid rünnakud, selgitasid. Keskliit ei võtnud kohe midagi ette. Baltisakslastel oli tugevaid sidemeid Saksamaaga. Kõrgemat võimu esindas kindralkuberner. Olid tavaliselt kõrged sõjaväelased.
president. 1870ndate lõpp - ärkamis aja juhiks Carl Roberty Jakopson. Üritas Kurgjale Eesti näidis talu rajada. Jakopson oli Põllumeeste seltsi esimeheks. Jakopsoni ja Hurda vahel puhkes tüli. Hurt jäi kahe tule vahele (Rahvuslased - Hurt - vaimulikud). 1878 - Jakobson hakkas välja andma "Sakalat" 1880ndatel aastatel loodi mitteametlikult Üliõpilas Selts. 1882 Manasseini revision - ettevalmistus venestamiseks. Talupoegadelt korjati kaebekirju mõisnike vastu. See sai ettekäändeks baltierikorra likvideerimisel ja venestamise kehtestamisel. 1884 - Otepää kirikus õnnistati Sini-Must-Valge lipp üliõpilas seltsi lippuna. 1888 "Paar palvi." 1891 "Eesti Postimehest" Eesti esimene eestikeelne päevaleht, mille toimetajaks oli Tõnisson. Enne seda ilmus "Postimees" Karl August Hermani käe all nädalalehena. Rahvuslikus liikumisest jäi kõrvale Petserimaa. Arengus jäita ka majanduslikult teistest maha. VENESTAMIS PERIOOD. Asjaajamis keeleks muudeti venekeel
annaabi.ee 
