3 1.2.5 Hapnik Gaaskeevitusel ja -lõikamisel kasutatav kõrge temperatuur saadakse põlevgaasi hapnikus põlemisel. Hapnik on normaaltingimustel läbipaistev ilma lõhnata gaas, kuid toetab aktiivselt põlemist. Hapniku ja põlevgaaside ühenemisreaktsioonil eraldub suur hulk soojust. Kui rõhu all olev gaasiline hapnik puutub kokku orgaaniliste ainetega, siis võib toimuda isesüttumine. Seepärast kogu hapniku tarbimisel kasutatav aparatuur ja baloonid tuleb puhastada rasvast ja õlist. 1.3. Gaaskeevitusleek. Gaaskeevitu leek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leek kuumutab ja sulatab keevitustsoonis põhi- ning lisametalli. Põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristavad tsooni: tuum, töötsoon ja loit. Tuuma mõõtmed sõltuvad põlevsegu koostidest; gaasi kulust ja väljavoolukiirusest. Töötsoon paikneb tuumest kaugemal ning erineb märgatavalt tuumast leegi tumedama värvuse tõttu
termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. Kuid on olemas ka mõned seadmed, mis on gaaskeevituse puhul vajalikud. Nendeks on: keevituspõleti, surugaasireduktorid ja baloonid. Keevituspõletiks nimetatakse seadet, mille abil põlevgaas või põlevvedelike aurud segatakse hapnikuga ja saadakse põlevsegu, mille väljumisel keevituspõleti suudmikust ja süütamisel saadakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Keevituspõletid liigitatakse järgmiselt: 1. põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi injektoriga ja injektorita põletid; 2
põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni (C2H2). Lihvketaste kasutatakse abrasiivlõikureid Atsetüleenileegi temperatuur ulatub kuni 3100 °C. luiskudena, segmentidena, abrasiivlintidena, Veel kasutatakse vesinikku ja looduslikku gaasi, abrasiivpastadena. Lihvkettas on abrasiiviterad nende puhul on gaasileegi temperatuur seotud keraamiliste või orgaaniliste märgatavalt madalam. sideainete abil. (joonis: Baloonid; Reduktor; voolik; keevituspõleti) Abrasiivaine: (teemant, ränikarbiid (SiC), Gaaskeevitamise eeliseks on võimalus keevitada alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) mistahes asendis. Saab keevitada õhukest plekki, Lihvimismeetodid on: välisümarlihvimine, mis elektroodkeevitusega võimalik ei ole. siseümarlihvimine ja tasalihvimine. Puudusteks on gaasileegi väike läbisulatusvõime 9) Puurimise põhioperatsioonid
C) Jahutisse mööda Jahutid HT ja LT Konturid jahutatakse kiilu kest- toru jahuti (U- kujuline) abil. LT- Bloksma K8- 86/2P- L; 764 kW x 2 HT- Bloksma K6- 86/2P- L; 1425 kW Toru läbimõõt: 10 mm 43 2.3.4 Käivitussüsteem Käivitussüsteemi jaoks on ettenähtud 2 suruõhubalooni. Iga balooni maht on 250l. Käivitusõhurõhku hoitakse baloonides 30bar, ja maksimaalne temperatuur baloonis on 50°C. Baloonid on silindrilise kujuga, otstes ümmargused ja asuvad kompressori juures. Iga balooni küljepeal on manomeeter, kaitseklapp ja tifooni klapp. Kaitseklappide avanemisrõhk on 36 bar. Ballooni armatuuri koosseisu kuuluvad manomeetrid, termomeetrid, sisse- ja väljalaskeklapid ning kraanid kondensaadi tühjendamiseks. Kondensaadi väljahuhtimine toimub käsitsi. Balooni täitmine toimub kahe komressoriga. Peamasinad käivitatakse õhuga rõhul 15-30 bar