Ise nimetasid nad end klanninimede järgi ning alates 1970. aastatel juurdus entonüümina eenets Keel Emakeel on eenetsi keel, mis kuulub samojeedi keelte põhjagruppi Vastavalt asulale räägivad eenetsid kahte murret: tundra ja metsa Tänapäeval domineerib eenetsite seas vene keel Elulaad ja asula Suur osa on asunud elama palkmajadesse külades, põhjapõdrakasvatajad elavad balokkides või tsummides Jenissei jõe alamjooksul idakaldal, Venemaal Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Eenetsid http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Eenetsid http://et.wikipedia.org/wiki/Eenetsi_keel
Jenissei jõel püüti valget vääriskala (omul, nelma, siig, tsir) võrkude ja noodaga. Eenetsite peamiseks toiduks on toores, külmutatud, keedetud, soolatud kala ja põhjapõdraliha nagu teistelgi regiooni põlisrahvastel. Eenetsid elasid püstkodades. Tänaseks on suur osa eenetseid sunniviisilise paiksustamisega seoses asunud elama palkmajadesse külades, põhjapõdrakasvatajad elavad ka teisaldatavates majakestes ehk balokkides või tsummides. Vaid alla poole elanikest tegeleb traditsiooniliste elatusaladega (Krivonogov 1998: 50; andmed aastatest 1991-1993). SOTSIAALNE ORGANISATSIOON 19. sajandini olid eenetsitel patrilineaarsed klannid. 20. sajandi alguses kujunesid tähtsamaks naabrusel põhinevad sotsiaalsed grupid (nendesse kuulus ka neenetseid ja nganassaane), kus tegeldi põhjapõtrade ühiskarjatamise, metsikute põhjapõtrade küttimise ja kalapüügiga
annaabi.ee 
