Harald V on Olav V (1903--1991) ja kuninganna Märtha (1901--1954) poeg, esivanemate kaudu voolab temas ka taani, inglise ja rootsi kuningate verd. Teda kasvatati parimate traditsioonide vaimus, anti mitmekülgne koolitus sõjanduses (kuningas on armee- ja õhujõudude kindral ning mereväeadmiral). Oxfordis õppis ta riigiõigust, ajalugu ja majandust samas Ballioli kolledzhis, kus oli õppinud tema isa Olav kolmkümmend aastat varem. Poeg hakkas isa kõrval varakult täitma ka riigi esindamise kohustusi: avas näitusi, võttis osa konverentsidest, külastas vanadekodusid, tegi välisvisiite. Tõsine probleem kerkis esile siis, "kui kuningapoeg tahtis hakata naist võtma". Kroonprints oli olnud oma tulevasega tuttav küll juba üheksa aastat, ometi küttis tema abiellumissoov 1968. aastal üles poliitilisi kirgi.
Sotimaa poliitilises kriisis. Tema troonipärijaks oli vaid üks pretendent, tema lapselaps Margaret (3- aastane). Tema isa oli Norra kuningaks. Lahendi pakkus Edward I (1272-1307), kes arvas et tema poeg Edward II võiks olla ka Soti kuningas, kes võtaks Margareti endale naiseks. Tulemiks oleks rahumeelne kaksikliit. See kaval plaan aga purunes kildudeks 1290, kui Norrast Sotimaale reisiv Margaret teel suri. Sellega suri ka Sotimaa otsene troonipärijaliin. John Ballioli võimule aitamine. Edward I proovis ennast Sotimaa kuningaks mängida, kuid esialgu ennast ei pakkunud. Pakkus välja John Balliol’i, kes oli emaliini pidi Soti kuninga Davidi otsene järeltulija. Temast saigi kuningas, aga Edward ei jätnud enda intriigitsemist. Balliol keeras end tema vastu ja sõlmis liidu Prantsusmaaga, tulemiks Edwardi vastukäik. Edward I sissetung 1296. nn Saatuse kivi. 1296 tungib Sotimaale, vangistab Bellioli ja võtab võimu enda kätte