19. saj naisterõivastus
Lemmikuks avatud varrukas, mis mitmest kohast
nööpidega kinnitatud või volditud.
Kitsamat kleiti kaunistati mitmekülgselt: krooked, õhukesed rullid ja diagonaalsed
triibud, põimingud alläärel, kortslindid, paelad, narmad, volangid, pitsid, lilleväätide ja
vanikutega tikandid, mitmesugused ornamendid. Kaunistused enamasti horisontaalsed.
Kõige rohkem kasutati peenikest nööri või kitsast punutud paela. 1812. aastani olid
kaunistused enamasti kleidiga ühte värvi. Ballikleitidel kanti vabas seades kunstlilli.
Ülerõivad:
Kleidi lõikega sarnase lõikega ülerõivas, millel oli vähem kaunistusi kui kleidil. Pikkus
oli erinev maani - ülespoole põlvi. Seda hakati nimetama õukonnamantliks kui
Napoleon I käsul muutus selle kandmine õukonnas kohustuslikuks. Hiljem nimetati
sellise lõikega ülerõivaid lihtsalt mantliteks lisades neile stiili nimetuse, näiteks türgi-,
preestri- jm mantlid.
annaabi.ee 
