Eesti ajalugu
Katoliiklikud jumalateenistused
olid ladinakeelsed. Alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust.
Katoliiklus kui mõjutaja (katoliku kirik ja ladina keel)
Kooliharidus: ladinakeelne; ladinakoolid vähem vaimulikku sisu, seal õppisid linnakodanike ja kaupmeenste
lapsed; toomhärrasid õpetati toomkoolides; igas piiskopkonnas oli 1 toomkool; 1319. a. asutati toomkool
Tallinnasse, kus praegu on ballettikool; eestlased keskajal koolis ei käinud.
Klooster kui keskus: sai majandus- ja usukeskuseks, mungad tegelesid aianduse, põllumajanduse ja meditsiiniga.
Kirjasõna: Alam-Saksa kees, Liivimaa noorem riimikroonika, Tallinna ja Tartu riimprotokollid.
Sakraalehitised ja kunst: vaimuliku sisuga ehitised; kirikud (Jaani, Oleviste, Niguliste); kloostrid (Dominiiklaste,
Padise, Kärpna, Pirita).
Maailmapilt: eestlastest linnakondanikke polnud, olid saksa kaupmehed.
annaabi.ee 
