Tsaikovski inimene ja helilooja Pjotr Iljits Tsaikovski (vene keeles - o) oli vene romantistlik helilooja ja vene klassikalise sümfoonia rajajaid. Seda suurepärast heliloojat ei ole võimalik unustada. Pjotr on kirjutanud oopereid, ballette, sümfooniaid, klaveri- ja viiulikontserte, kantaate ja romansse. Tema loomingusse kuuluvad kõrgelt hinnatud teosed. Alustades ooperitega ,,Jevgeni Onegin" või ,,Padaemand" ja lõpetades ballettidega ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar" ning ,,Pähklipureja". Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas haritlaste perekonnas. Tsaikovski geniaalne musikaalsus avaldus varakult. Nende perekonnas õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid just Pjotr oli teistest andekam, kohusetundlikum ning suhtus muusikasse tõsisemalt. Nagu on teada, oli just Pjotr see imelaps, kelle peas ,,mängis muusika". Olles 9
vaatuse meeleolu. Imelised olid muidugi ka tegelaste kostüümid, mis ühtisid täielikult 1850- ndate aastate stiiliga. Tegelaste kaelu kaunistasid uhked briljant- ja kuldehted ning riideid oli kujutatud kõikides värvitoonides, mida suudan ette manada. Selle ooperi lavakujundus avaldas mulle väga suurt muljet. Kuna mul ei ole ooperitega nii suurt kogemustepagasit, kui näiteks Estonia Rahvusooperi ballettidega, siis ei oska ma nii täpselt välja tuua, mida oleksin lavastuses teisiti teinud. Ehk oleksin ma mõelnud välja parema paigutuse ooperiteksti tõlget näitavatele ekraanidele, kuna etenduse lõpuks tundsin mina kui parteris istunud ooperikülastaja, et kael oli etenduse vältel kangeks jäänud. Etenduse sisu kohta mul midagi ette heita ei ole. Minu üldmulje etendusest oli suurepärane. See oli minu elu teine ooper ning see jättis mulle väga sügava mulje
annaabi.ee 
