Kreeka muusikast on säilinud 11 suuremat pala. Vana Rooma. Vanaaja muusika arenemise viimane tõusulaine oli Vana-Roomas. Siin sai muusikast esmajoones rikkust ja võimu omavate inimeste lõbustusvahend, elustiili kaunistav osa. Aristokraatlikus keskkonnas kujunes uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Kunagi varem ei olnud igapäevane muusikaharrastus olnud nii laiaulatuslik. Balletitaolise etenduse pantomiimi ajal ei laulnud koor nüüd enam ühe pilli - aulose - saatel, vaid teda saatis terve eri pillidest koosnev orkester, mida juhatati kõmavate jalalöökidega. Kindlasti oli siin ka juba mitmehäälsuse elemente. Orkester esines ka iseseisvalt. Hakati korraldama ka kontserte, kus laulu ja pillimuusikat esitati ilma tantsu ja näitlemiseta. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam tooni andma sissetoodud orjad (peamiselt hellenistlikelt aladelt).
Kreeka muusikast on säilinud 11 suuremat pala. Vana Rooma. Vanaaja muusika arenemise viimane tõusulaine oli Vana-Roomas. Siin sai muusikast esmajoones rikkust ja võimu omavate inimeste lõbustusvahend, elustiili kaunistav osa. Aristokraatlikus keskkonnas kujunes uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Kunagi varem ei olnud igapäevane muusikaharrastus olnud nii laiaulatuslik. Balletitaolise etenduse pantomiimi ajal ei laulnud koor nüüd enam ühe pilli - aulose - saatel, vaid teda saatis terve eri pillidest koosnev orkester, mida juhatati kõmavate jalalöökidega. Kindlasti oli siin ka juba mitmehäälsuse elemente. Orkester esines ka iseseisvalt. Hakati korraldama ka kontserte, kus laulu ja pillimuusikat esitati ilma tantsu ja näitlemiseta. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam tooni andma sissetoodud orjad (peamiselt hellenistlikelt aladelt).