Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"balletistseenide" - 5 õppematerjali

Ooper
4
docx

Ooper

 Pealinnaks kujunes Pariis  Itaalia ooperit iseloomustas bel canto, milles lisandusid virtuoosed koloratuurid  Valitses klassikaline numbriooper  Tõusis esile uus peategelanna tüüp, lisandus rohkem peategelasi keskklassist  Itaalia romantismiajastu väljapaistvamad olid: Gioacchino Rossini ning Giuseppe Verdi, kuid ka Gaetano Donizetti ning žanriks oli nn suur ooper, mille keskuseks oli Pariisi Ooper  Seda iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid  Põhikonflikt seisnes isiklike tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisel  Väljapaistvaim helilooja oli Giacomo Meyerbeer  Pariisis tegutses ka Koomiline Ooper, kuulsaim lavastatud ooper oli Georges Bizet’ “Carmen”  Saksa ooperi keskuseks oli Dresden  Silmapaistvaim helilooja oli Carl Maria von Weber – “Nõidkütt” Gioacchino Rossini  Itaalia ooperi suurkuju

Muusika → Muusika
14 allalaadimist
Romantism muusikas
3
doc

Romantism muusikas

Rossini, G. Verdi, R. Wagner) · Peegeldusid ühiskondlikud suundumused. · Ooperipealinnaks kujunes Pariis, kuid ooper sündis Itaalias. Itaalia ooper · Iseloomustas bel canto ­ nüansirikas toon, kaunistuste improviseerimine ning esituse väljendusrikkus. · Koloratuurid ­ meloodias kiiretempolised ilustused. · Valitsevaks oli klassikaline numbriooper. Prantsuse ooper e. nn suur ooper · Keskuseks Pariisi Ooper. · Iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid. Saksa ooper · Keskuseks Dresden. Heliloojad: Johannes Brahms · Üks kolmest klassikalise muusika B'st (Bachi ja Beethoveni kõrval). · Mitteprogrammilise ehk puhta muusika pooldaja. Ferenc Liszt · Üks suurimaid klaverivirtuoose (klaverietüüdid). · Rajas uue interpretatsioonisuuna (klaverile orkestraalne kõlajõud, mängutehniline täiuslikkus). Richard Wagner · Hitleri lemmikhelilooja.

Muusika → Muusikaajalugu
27 allalaadimist
Barokkmuusika Prantsusmaal
11
ppt

Barokkmuusika Prantsusmaal

väga tihedad, ei võetud vastastikku võõrast muusikat omaks. · Kuid kokkuvõtlikult toimusid Prantsusmaal analoogsed muusikalised arengud kui Itaalias. Barokkmuusika Prantsusmaal · 1570.a tegutses Pariisis haritlastering Académie de Poésie et de Musique. · · Nad uurisid kreeka-rooma luulet ja panid aluse uule lavazanrile -õukonnaballett. · · Erinevalt klassikalisest balletist on selles palju vokaalnumbreid, mille kaudu antakse edasi balletistseenide poeetiline sisu. · · Õukonnaballetis kutselisi tantsijaid peaaegu ei kasutatud, esinesid õukondlased ise. Barokkmuusika Prantsusmaal · 1650.aastatel tuli uue zanrina, vastukaaluks tõsise sisuga õukonnaballetile, ilmale ballettkomöödia. · Selle aluseks on sõnaline komöödialavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. · Kuulsaks sai see zanr tänu kümmekond aastat ühisele koostööle komöödiakirjanik Moliére`i ja helilooja Jean- Baptiste Lully vahel.

Muusika → Muusikaajalugu
26 allalaadimist
Barokk- balleti tekke ajastu
1
odt

Barokk- balleti tekke ajastu

Algselt oli ballet vaid kuninglikule õukonnale. Louis XIV ,kes valitses 72 aastat Prantsusmaad on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise,kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks,teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel ka kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele. Erinevalt klassikalisest balletist on barokiajastu tantsuetendustes rohkem vokaalnumbreid,milles esitatakse balletistseenide poeetiline sisu. Tantsjateks olid õukondlased ise. 1661.aastal lasi Louis XIV rajada Pariisi Kuningliku Tantsuakadeemia,kus pandi alus professionaalsele balletiõpetusele. Louis XIV lõpetas tantsimise ja balletietendustes osalemise 1670.aastal ning siis hakkasid balletti tantsima vaid professionaalsed tantsijad,kes esitasid virtuoosseid etendusi,mis nii tantsude kui ka meloodia poolest tekitasid publikule afektiseisundit. Naistantsijad esitasid balletti laval esmakordselt 1681.aastal

Muusika → Muusikaajalugu
6 allalaadimist
Ooper 19-ajand
5
doc

Ooper 19. ajand

Rahvusvaheline ooperikeskus. Pariisi Ooperid- tõsised ooperid. Itaalia Teater-nii koomiline kui tõsine.Lisandus Muusikaline teater- toodi lavale muusikalised draamad(lüürilised ooperid)Giubod,,Faust'',Masseneti ,,Werther'' Pariisi Ooperis kulutati väga palju raha,parimad lava tehnilised võimalused(päikese tõusu teostamine nt) Grand opera (suur ooper)-oli kindlasti ballett,koorid,solistid,ansambel.Laval maaliline ja astmelised ülesehitus.5 vaatust.Koori- ja balletistseenide rohkus. Ühiskondlike tegevuste ja isiklike tunnete vastandamine. 1837 raudtee avamine ->teatris veel suurem menu. 19.saj keskel uus zanr- Operett.NT: Offenbach.Püütakse uuendada tõsist ooperit, põhitegelaseks Richard Wagner- saal pimedaks,orkester auku jne. Saksamaa Vähe oli oma rahvusest häid repertuaare ja lauljaid. Ooperi trupi juhiks kutsuti C.M von Weber- ,,Nõidkütt''.Sajandi keskel tuleb Richard Wagner.Ta kirjutas librettod

Muusika → Muusikaajalugu
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun