Barokk
Katriina Medici,
Maria di Medici- tema kutsus Prantsusmaale Itaalia lauljaid ja muusikuid.
Nende hulgas ka Giulio Caccini ( Sõnastas barokialguse mõtte, Firenza laululooja)
Lois XIV-päikesekuningas, enne tema trooniletulekut juhtis riiki Giulio Mazarini ( Prantsusmaal
nimetati teda Jules Mazaren´iks)
1570.aastal tegutses haritlaste ring - Poeesia ja Muusika akadeemia, mis oli samade suunitlustega
nagu Firenze Camerata´gi.
Prantslased jõudsid mütoloogia ainelise balletini, erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkem
vokaalnumbreid (kõnelähedased soololaulud, koorid)
Kõik õukondlased, kes vähegi oskasid tantsida pandi tantsima.
1650. aastal lisandub ballettkomöödia, mille aluseks on sõnaline komöödia.
Ballettkomöödia tegi kuulsaks Moliere (komöödiakirjanik)
Prantsuse baroki suurkujuks oli Jean Baptiste Lully ( despootlik/punktuaalne orkestridirigent), kelle
balletkomöödia on "Kodanlasest aadlimees"