Isadora Duncan
Duncani zhestid nagu ideedki olid
monumentaalsed ja meenutasid Michelangelo Viimset kohtupäeva. Isadora Duncani mõju
oma ajastule, sh ka tantsule on olnud suur, kuigi mitte ehk sel viisil, nagu ta ise arvas või
soovis. Balletis avaldus tema mõju süzheetute ehk "puhaste" tantsude loomises ja
sümfoonilise muusika kasutamises. Võime tõmmata sirgjoone Isadora Chopini-tõlgendusest
Fokini Sülfiidideni (meil tuntud nime all Chopiniana). Mainida võiks ka ameerika
koreograafi, balletilise neoklassika looja George Balanchine'i Serenaadi, vaatamata
koreograafi eitavale suhtumisele Duncanisse. Ka inglise 20. sajandi väljapaistvad
ballettmeistrid Frederick Ashton ja Antony Tudor on Fokini kaudu Isadora järglased: Tudor
muusikakasutuse ja psühholoogilist tõde taotleva zhesti kaudu, Ashton "kaunite peakallutuste"
ja pehmelt kaarduvate käte näol. Moderntantsus on Duncani inetul liikumisel ühist saksa ja