Tiit Lauk humanitaar
aasta lõpust alates töötas kaks aastat Landessender Reval Tanzkapelle
dirigendina (Ringhääling 1944: 29–30).
Austust äratab P. Veebeli haare – tõusnud pärast õpingute katkemist Tallinna Konservatoo-
riumis vähem kui 10 aastaga üheks hinnatumaks džässpianistiks ja arranžeerijaks, olles samal
ajal paljude ülipopulaarsete levilaulude 220 autor, leiame ta olude muutudes juba 1942. aastal
Estonia teatrist, algul kontsertmeister-repetiitorina, juba peatselt ka balletidirigendina
Ed. Tubina “Kratti” juhatamas. 221 “Krati” esietenduse kohta ilmus Eesti Sõnas 222 Eduard
Visnapuu sulest üsnagi positiivne arvustus. Ilmnes Veebeli talendi uus tahk – pole andmeid, et
ta oleks kellegi juures dirigeerimist õppinud.
P. Veebeli kui helilooja puhul äratab tähelepanu kaks omapärast fakti: esiteks, tema kui
džässifanaatiku loomingu hulgas oli nii vähe džässilikke palu – vaid foks “Öiti tihti” (arvata-