Titanic
juunil. Kahjuks ei krooninud
neid otsinguid edu, 6. augustil 1985 tõmmati prantslaste sonar viimast korda
veest välja ja võeti kurss sadamasse. Ballard aga lootis, et lõpuks on tema tund
tulnud. Ta tegi suurel hulgal arvutusi, et saada ,,Titanicu" võimalikult täpset
hukkumispiirkonda. 24. juunil ta sellisesse kohta ka jõudis. Aega otsinguteks oli
vaid 12 päeva. 1. septembri öösel kell 0.48 avastati merepõhjast laevarususid.
Loorberid ,,Titanicu" avastamise eest langesid aga Ballardile, sest prantslased
olid maad kamminud vähem kui tuhat meetrit kaugemal, Ballard aga oli olnud
õigel teel. 3. septembril lasti merepõhja kohale teine fotoplatvorm Angus, mille
abil õnnestus teha tuhandeid värvifotosid. Anguse värvifotod näitasid, et ,,Titanic"
oli teise ja kolmanda korstna vahel pooleks murdnud.
1986. aastal pöördus Ballard vraki juurde tagasi.
Järgnesid mitmed ,,Titanicu" vraki juurde sukeldumised. Muinasjutt ,,Titanicu"