Eesti kirjanduse ajalugu II
kiht on otseselt tekstis olemas, otsene ajakajaline, esimene küüditamine ja sõda, pöördumine
küüditatute poole.
Kõige hilisemates tekstides jätkub ajakajaline ja rahvuslik motiiv, samuti lisandub eleegiline
toon ja mälestuslikkus pooleldi unenäolised rännakud kodumaale. Underi kirjeldamisel on
võimalik võtta fookusesse mistahes perioodi. Võiks tähelepanu pöörata, kuidas Underi lüürika
on seotud ballaadilisusega. Erinevaid perioode ühendades võib täheldada loodskesksust
suvituskultuur ja suhe loodusega (ühtesulamispüüe). Underil avaldub naiselikkus, mida ei saa
öelda näiteks Alveril naiselikkuse kaudu teda tõlgendada pole võimalik.
Anton Hansen Tammsaare
Tammsaarega seoses tekib nii isikuloolisi kui ka kultuurimütoloogilisi tõlgendusi.
Tammsaare sissetulek noorpõlves oli kehv, kuid 30ndatel teenis ta rohkem kui Eesti Vabariigi
ministril
annaabi.ee 
