Eesti Kirjanduse Ajalugu II
Võrreldes Visnapuuga ei olnud nii prohvetliku stiiliga
ega püüdnud kogu inimkonna nimel ja neile kõneleda. Kõige hilisemates tekstides jätkuvad rahvuslikud motiivid, lisandub
eleegiline toon ja mälestuslikkus, pooleldi unenäolised rännakud kodumaale.
Underi tõlgendamisel saab aluseks võtta mis tahes perioode. Ng Visnapuul algab ärakukkumine teatud loominguperioodil,
mida pole mõtet fookusesse võtta, aga Underi puhul pole suurt vahet, millele keskenduda. Underi lüürika on seotud
ballaadilisuse ja narratiivsusega. Underi luules on suhe loodusega – panteistilik loodustunnetus ja ühtesulamispüüe –, kuid
see muutub loomingus (nt „Sonettides“ käivad mesilased alasti naisterahvast imetlemas).
Underi ja Alveri vahel tekib paralleel, kui Under on paguluses tähtsaim ja Alver Eestis tähtsaim – mõlemad suured
naisluuletajad, kuid avavad luule eri tahke. Naiselikkus avaldus Underi luules. Alverit ei saa naiselikkusega defineerida.
5