"baliffre" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 9 5 See rahvameri oli väliselt hall,, räpane, mullakarva. Sündmus, mida oodati, pidi küll niisugune olema, mis tavaliselt kõige alamat liiki publikut külge tõmbab ja juurde meelitab. Hirmus oli see kisa ja lärm, mis kollaste peakatete ja räpaste juuste kuhjast tõusis. Siin oli enam naeru kui kisa, enam naisi kui mehi. Aeg-ajalt kuuldi mõnda teravat kriiskavat häält sellest üldisest suminast üle käivat. *** «Hei, Mahiet Baliffre! Kas teda siin pooma hakatakse?» «Mine ikka! Siin tuleb tal särgiväel avalikult pattu kahetseda! Armuline jumal aevastab talle siin ladina keelt näkku. Seda tehakse siin ikka keskpäeva ajal. Kui sind võllas huvitab, siis mine Greve'i platsile.» «Lähen ka pärastpoole.» *** «Öelge ometi, Boucanbry-emand, kas see on oige, et ta pihiisast loobus?» «Küllap vist, Bechaigne'i-emand.» «Näete siis, püsti pagan!» *** «Härra, niisugune on komme