Referaat kärplased
ja nina vahelisel ala. Metsnugisel on külgedel tume aluskarv ning tavaliselt must nina .( vrd kivinugisega)
. Metsnügise suvejäljed on väga sarnased kivinugise omadega. Tüvepikkus on metsnugisel 36- 56 cm,
sabapikkus 17- 28 cm, kehakaal on 0,5- 2,2 kg, isased on 12 % raskemad kui emased. Sünnikaal on
metsnugiseltel u. 30 g. (Euroopa imetajad, Loomade elu 7 köide)
Leviala
Metsnugist leidub kõikjal Eestis, samuti enamikus Lääne- Euroopas, Korsikal, Sitsiilias,
Sardiinias ja Baleaardel. Ta pesitseb harilikult okas- või segametsades, vahel ka lehtmetsades. Elutseb ka
kivisel avamaastikel ja kaljudel. Pesa teeb ta puuõõnde või puujurte ja kändude all ning samuti
oravapesadesse. Ta on hämariku- ja ööloom, kuid suvel aktiivne ka päeval. On kohastunud puudel
ronimiseks, kuid suure osa ajast veedab siiski maapinnal.
Toitumine
Metsnugis on lihatoiduline, kuid mida enam Põhjapoole, seda enam sööb marju. Sööb