Biosemiootika: Jesper Hoffmeyeri raamatu "Biosemiootika" semiootilist nišši kirjedava peatüki kokkuvõte
Töö ülesanne on anda ülevaade Jesper Hoffmeyeri raamatu "Biosemiootika" semiootilist nišši
kirjedavast peatükist. Peatükk koosneb kaheteistkümnest alapeatükist, millest loon
kokkuvõtvad osad.
Teooria omailmadest
Hoffmeyer tutvustab Jakob von Uexkülli teooriat omailmast. Omailm on subjekti arusaam
maailmast, see koosneb kõigest, mida ta kogeb, ehk tajuilmast ning kõigest, mida ta suudab
mõju anda, ehk mõjuilmast. Nagu Baldwingi hiljem, langes Uexküll oma teooriaga
valemõistmise ohvriks, tema ideid peeti alusetult liiga vitalistlikeks.
Hoffmeyer edastab Uexkülli näite, kuidas üks ja sama objekt võib erinevates omailmades
mängida väga erinevaid rolle. Aasalill on tüdruku jaoks dekoratiivne, sipelga jaoks maastik,
millel ronida, vahtlase jaoks ehitusmaterjaliks ning lehmale toiduks.
Hoffmeyer seletab, et Uexkülli omailma teooriat on raske integreerida evolutsiooni