Referaat "Benito Mussolini"
ei sobi tema jaoks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Benito_Mussolini)
1902. aastal emigreerus ta Šveitsi, osaliselt selleks, et vältida ajateenistust. Mõnda
aega töötas ta Genfis kiviraidurina, kuid ei suutnud siiski leida püsivat erialalist tööd. Ta
vahistati hulkumise eest ning vangistati üheks ööks. Šveitsis oldud ajaga kohtus ta seal elavate
vene emigrantidest revolutsionääridega, sealhulgas ka markistide Angelica Balabanoffi ning
Vladimir Leniniga. Mussolini liitus markistliku sotsialistliku liikumisega.
1904. aastal küüditati Mussolini Itaaliasse. Itaalia valitsus määras talle eelnevate
ülesastumiste eest leebema kohtlemise ning seejärel liitus ta vabatahtlikult Itaalia armeega.
Peale kahte aastat armees teenides, naases ta õpetaja ametisse.
1908. aasta veebruaris lahkus Mussolini taas Itaaliast, et võtta vastu töö sekretärina
annaabi.ee 
