väikeaasia konn (Rana macrocnemis), kaukaasia konn (Rana camerani) ja väle konn (Rana dalmatina). Nende liikide bioloogiat on vähe uuritud. Siberikonn elab samuti nagu rabakonn steppides ja poolkõrbetes, Uuralitest ida pool metsa- ja metsastepi vööndis. Kahjulikud putukad moodustavad tema toidust 50-70% (8). Väikeaasia konn on levinud mägimetsades ja metsastepis, kohatakse ka aedades. 3500-4000m kõrgusel kohtab teda harva. Bordzomi- Bakuriani piirkonnas on ta kõige arvukam 1500-1700m kõrgusel. Aserbaidzaanis hoidub tavaliselt 700-1200m kõrgusele (8). Kaukaasia konn on levinud Lõuna-Dagestanist läbi Taga-Kaukaasia isaosa kuni Armeenia mägismaani. Mägedes esineb ta kuni 3210m kõrgusel merepinnast. Hoidub veekogudest kaugele ja koguneb nende äärde ainult kudemisperioodil ja sügisel enne talvituma asumist. Kaukaasia konna toidust moodustavad 70-80% mardikad (8).
sentimeetrise peegliläbimõõduga Maksutovi süsteemi teleskoop, mis saadi 1959. või 1960. aastal ja mida korduvalt kasutati ekspeditsioonidel. Valmimas oli maailma suurima kuue meetrise läbimõõduga peegliga teleskoop ja sellele otsiti sobiva ilmastikuga asukohta. Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesiaühingu toetusel organiseeriti sobivaks peetud kohtadesse ekspeditsioone. Nendel osalesid astronoomia tudengid. Tartu ekspeditsioon paiknes Taga- Kaukaasias kunagise tuntud suusakeskuse Bakuriani lähistel ja enne seda Stalini sünnikoha Gori lähistel. Tegime seal regulaarselt tähtede kujutise kvaliteedi vaatlusi. Hiljem on seda teleskoopi rakendatud Kesk- Aasias Tartu Observatooriumile võimaliku lõunabaasi otsingutel. Segastel üleminekuaegadel lõppes asi nii, et see teleskoop jäigi Usbekistani. Järk-järgult sai töö Tõraveres hoo sisse. Töötasid stellaarastronoomia sektor ja kasvas ning valmistus sellest eraldumiseks astrofüüsika sektor
annaabi.ee 
