inimesele oleks saatuslik. Kudede veesisalduse taastamiseks võib dromedar korraga juua kuni 100 liitrit.Kaameli küür pole veevarude vaid rasvatagavarade säilitamiseks. Seda kasutatakse kui toitu napib. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile BAKTRIANIDEL ehk kaksküürkaamelitel on kaks küüru ja tihe kasukas, mis kaitseb SiseAasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Samuti nagu dromedar ühte küüru kogub baktrian rasvavarusid oma kahte küüru. Kui varud otsa saavad, jäävab dromedari küür püsti, baktriani küürud aga vajuvad longu. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva eest
Liivakõrbetes elavatel dromedaridel on laiad ja siledad jalatallad, mis võimaldavad neil pehmel liival sisse vajumata kõndida. Mägedes elavatel dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on nürid küünised. Tänu pikkadele jalgadele on kaameli kere kõrgel maapinna kohal, kus õhutemperatuur võib olla isegi 10°C madalam, kui jalgade ümbruses. Baktrianidel on paks kasukas, mis kaitseb Sise-Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Gobi kõrbes elab tänaseni vaid tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Kaamel puhkab maas, jalad kere all. Tema jalgadel ja rinnal on erilised nahapaksendid paikades, kus surve on kõige suurem. Ülestõusmiseks ajab kaamel end alul põlvili, seejärel sirutab välja oma tugevad tagajalad ning alles lõpuks esijalad. Mahaheitmiseks põlvitab kaamel algul esijalgadele
Liivakõrbetes elavatel dromedaridel on laiad ja siledad jalatallad, mis võimaldavad neil pehmel liival sisse vajumata kõndida. Mägedes elavatel dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on nürid küünised. Tänu pikkadele jalgadele on kaameli kere kõrgel maapinna kohal, kus õhutemperatuur võib olla isegi 10°C madalam, kui jalgade ümbruses. Baktrianidel on paks kasukas, mis kaitseb Sise-Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Gobi kõrbes elab tänaseni vaid tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Kaamel puhkab maas, jalad kere all. Tema jalgadel ja rinnal on erilised nahapaksendid paikades, kus surve on kõige suurem. Ülestõusmiseks ajab kaamel end alul põlvili, seejärel sirutab välja oma tugevad tagajalad ning alles lõpuks esijalad