Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
Anaeroobsele infektsioonile viitab sageli erineva morfoloogiaga mikroobide esinemine
algmaterjalis, kuna enamiku anaeroobsete infektsioonide korral on tegemist segainfektsiooniga.
Anaeroobsele infektsioonile tuleks mõelda ka juhul, kui preparaadis leidub hulgaliselt mikroobe,
kuid aeroobne kasv puudub.
Haigustekitaja isoleerimine. Sageli kasutatakse kombinatsioonis ühte mitteselektiivset verd
sisaldavat agarit ning ühte kuni kolme selektiivset agarit (gramnegatiivsetele, grampositiivsetele,
bakteroididele). Anaeroobseks uuringuks saadetud materjalist tehakse alati ka aeroobne külv.
Selektiivsete söötmete kasutamine kiirendab tekitajate esialgset identifitseerimist ning kergendab
erinevate tekitajate isoleerimist segainfektsiooni korral.
Esmaskülve inkubeeritakse anaeroobselt 48 tundi ning kasvu puudumisel veel 48 tundi.
Mõningate tekitajate kahtluse korral (näit aktinomükoos) tuleb esmaskülve inkubeerida mitu
nädalat enne lõpliku negatiivse vastuse väljastamist.
annaabi.ee 
