pakkus ta välja üheks põhjustajaks ka viiruse. Kahjuks jäi finantsiliste probleemide tõttu tema edasine uurimine poolikuks. Kaks aastat hiljem avastas „ametlikult“ bakteriofaagid hoopis Prantsuse-Kanada mikrobioloog Felix d’Herelle. d’Herelle alustas faagide uurimist juba 1910. aastal, kui tal tuli ravida Mehhikos haigeks jäänud sõdureid. Ta valmistas haigete väljaheidetest filtreeritud bakterivabad proovid, segas need patsientidest isoleeritud bakteri Shigella tüvedega ning pani segu agari plaadile kasvama. Mõne aja möödudes võis plaadil näha selgeid lüüsilaike. Edasisel uurimisel veendus d’Herell, et sellise nähtuse põhjuseks on viirused, mis nakatavad baktereid. Ta hakkas nimetama sellised viiruseid „bakteriofaagideks“, tuletades selle kreeka keelsetest sõnadest bakterion ja phagein (Sulakvelidze et al., 2001). Bakterion tähendab väikest
Transduktsiooni abil kaardistamine sarnane transformatsiooniga kaardistamisele: Geenide järjestus määratakse rekombinantide sagedusega Kui sagedus kõrge, siis geenid üksteisest kauge Kui madal, siis lähedal Mida kõrgem on rekombinantide sagedus, seda kaugemal peremeesraku geenid üksteisest on. Geenide kaardistamine bakterifaagide abil: Infitseeritakse baktereid eri faagide tüvedega crossover. Loetakse rekombinantsed faagide fenotüübid määrates bakterivabad alad kultuuris. Eri faagi tüved kutsuvad esile erinevad bakterivabad alad. Seymour Benzer'i cis-trans komplementatsiooni test: 1. Kas mutatsioonid on samas või erinevates geenides (saab märata funktsionaalseid geene) 2. Kui mutatsioonid eri geenides, siis rekombibneerumise tulemusena tekkiv metsik fenotüüp tekib komplementatsiooni tulemusena 3. Kui mutatsioonid samas geenis, siis ei saa komplementatsiooni olla
annaabi.ee 
