Meditsiiniajaloo konspekt
kehvemal järjel elektoraadile "silma teha", lisaks leivale ja tsirkusele tulid poliitilisse
diskussiooni tabletid ja haiglakohad.
Rahvatervise teoorias oli sakslastel (kes teatavasti olid pioneerid labori- ja
eksperimentaalteadustes) välja panna Max Joseph v. Pettenkoffer (1818-1901), kes rajas
hügieeniuuringute põhilised laborimeetodid, uurides väliskeskkonna mõju inimorganismile.
Kujunes hügieeniõpetus uutel, bakterioloogilistel, alustel.
19. sajandil kujunesid niisiis välja populatsioonidele ning indiviididele suunatud
tervishoiulised meetmed. Need võisid olla majanduslikud (haigekassad, maksud jms) kui ka
meditsiinilised (vaktsineerimine). Sunnivahendite rakendamine muutus levinuks. Siinkohal
võib rääkida suguhaigustest, mille levik just eeskätt militaarsetes struktuurides muret tegi.
(Üldiselt peeti nt gonorröad vaata et normaalseks nähtuseks, 19. sajandiks oli möödunud ka
annaabi.ee 
