Meditsiiniajaloo konspekt
Üliõpilaste vastuvõtt kasvas
samuti ning vahendeid lisandus ka teadustöö jaoks.
Koproratiivne ühiskonnakorraldus andis arstkonna (ja rohuteadlaste) esindajatele otsese
juurdepääsu riigivalitsemisele 1938. a põhiseaduse alusel loodud Riiginõukogusse kuulusid
nii Arstide- kui Rohuteadlaste Koja (lisaks ka Tarrtu Ülikooli) poolt valitud esindajad. 1938. a
asutatakse Eesti Teaduste Akadeemia. Selle presidendiks saab prof. Karl Schlossmann
(1885-1969), Tartu Ülikooli Bakterioloogiainstituudi asutaja ning teenekas juhataja.
Meedikutest kuulusid Teaduste Akadeemiasse veel A. Paldrok ja L. Puusepp.
1930. aastate teine pool tõi kaasa ka teatava vastasseisu Tartu akadeemiliste (aga ka
poliitiliste) ringkondade ning Tallinna, kui domineerimispüüetega võimukeskuse vahel. Välja
hakkas kujunema Tartu-Tallinna konkurents nii mõneski valdkonnas, sh ka meditsiiniasutusi
puudutavates.
52
annaabi.ee 
