Patogeensed bakterid
lõppeva koolerani välja. Teda leidub ka vees, kui vesi on saastunud koolerahaigete
fekaalidega. Kui V. cholerae rakud satuvad vee või toiduga inimese organismi, siis osa rakke
jääb maomahla happelisusele vaatamata ellu ja koloniseerib peensoole epiteeli ja hakkab
tootma kooleratoksiini. Eestis registreeriti 1993. a. kaks koolerajuhtu. Ilmselt oli haigus
toodud sisse Bulgaariast. Ohtlik on see, et pärast haigusest paranemist võib ca 20% inimestest
jääda bakterikandjateks. Resistentsust Abdele ei teki sageli ja seetõttu allub koolera päris hästi
AB ravile.
Kooleratoksiin on valguline, kodeeritakse kromosoomis ja koosneb erinevatest
subühikutest: A1, A2 ja 5 B-subühikut. B-subühikud seostuvad spetsiifilise retseptoriga
gangliosiid G1ga sooleraku pinnal. Seejärel A1-subühik aktiveerib adenülaadi tsüklaasi ja
tõuseb cAMP tase. See põhjustab soolade ja sellelga kaasneva vee hüpersekretsiooni
rakkudest soolevalendikku
annaabi.ee 
