vesikeskkonnas elavatele bakteritele (aitavad vee pinnae või põhja liikuda). MILLISED ON BAKTERITE ELUTEGEVUSE ISEÄRASUSED? Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomide kahekordistumine pärast seda on rakus kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub kaks u ühe kromosoomi ning ligikaudu võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Bakterib paljunevad suht. kiiresti. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Selleks väljutab bakter kuni kolmangiku tsütoplastas olevast veest ning ka organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenendu bakter tiheda kestaga. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu ainevahetus on äärmiselt aeglustunud. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vaa ja toitaineteta elada aastasadu
kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks(lagundamiseks)- lagundavad orgaanilisi aineid- toitumiseks, ensüümid- kahjulike ainete lagundamiseks8antibiootikumid) Bakteriorganellid- puuduvad membraanssed organellid(tsütoplasmavõrgustikku, gokgikompleksi, mitokonderid), puudub tsentrosoom, tsütoskelett. Sarnane- valgusüntees toimub ribosoomides Gaasivakuoolid-valgulise membraaniga põiekesed- vees olemiseks Bakterib paljunevad pooldumisega(eelneb kasvamine ja varuaine süntees)Paljunevad kiiresti. Kui bakterid satuvad ebasoodsasse elukeskkonda moodustavad spoori. Bakterite tähtsus looduses- bakterid kasutavad toitumiseks kõiksugu orgaanilisi ühendeid( valgud, suhkrud, nafta, tselluloos) Lagundavad surnuid organisme ja mitmesuguseid jääkaineid(laguahelad) Lagundavad orgaanilised ained lihtsamate ühenditega aineteks ja lõppproduktiks on anorgaanilised ained, mida kasutavad taimed.