Vana-Kreeka: Kuulaja ja vaataja
kombel nähtavaks kokkutulnud rahvale. Kujutlus kuningast kui ühiskondliku korralduse
elavast kehastusest on iseloomulik oraalse kultuuri mentaalsusele, kus normid ja ideaalid
omandavad kuju konkreetsetes avalikes olukordades, olles kõigi jaoks nähtavad ja kogetavad.
Avaliku tunnustuse osaliseks saamine tähendas eriliseks vaatluse objektiks muutumist, hulga
seast eristumist. See oli kõikide poolt ihaldatud eesmärk.
Sportmängud olid Kreekas kõige tähtsamad vaatemängud. Pindarose ja Bakhylidese oodides
kujutati võitjat ideaalse kangelasena. Võit näitab atleedi kaasasündinud omadusi, tema
enesedistsipliini, kartmatust, riskivalmidust ning võidurõõmu talitsemist. Võitljatele
pühendatud oodide mõte oli luua sõnaline mälestusmärk.
Linnriigid paigutasid sõja ajal pühamutesse iseendale pühendkirju, mistõttu kujunesid
pühamud linnriikide omavahelise rivaalitsemise areeniks. Sõda oli linnriigi jaoks suurim ja
haaravaim vaatemäng
annaabi.ee 
