Seedimisfüsioloogia
ammoonium – bakter kasutab neid oma valkude sünteesiks. Hargnemata AH saab atsetaati, propionaati
ja butüraati, hargnenud AH aga hargnenud ahelaga VFA. Just neid viimaseid bakterid kasutavad enda
jaoks. Ammooniumi kasutatakse enda N jaoks (lisaks vajatakse ka uureat).
Mitte proteiini lämmastik – amiidid, amiinid, peptiidid, vabad AH, nukleiinhapped, uurea, nitraadid ja
ammooniumioonid. NPN konverdivad ammoniaagiks ja sealt edasi AH ja proteiinid – bakterid. NPNid
on vajalikud bakeritele.
Veised saavad oma proteiini: mikroobidelt ja vatsas lagunemata proteiinidest (ei lahustu
vatsavedelikus, nt maisiproteiin).
Bakter saab oma lämmastiku: NPN söödas, sööda lagundatud proteiin, N surnud vatsa bakteritelt,
uurea (süljest, difundeerub läbi vatsa epiteeli). Maksas tehakse ammooniumist uurea, uurea läheb
verre ja verest kas sülge, vatsa või neerudesse.
28. Lipiidide lõhustamine vatsas.
Triglütseriidid → glütserool + rasvhapped (palmitiin-, oleiin-, linoleenhape)
annaabi.ee 
