Eesti 1920-1930 1920-1930 1931-1940 Eesti majandusareng Esimese maailmasõja ja sellele järgnenud Riigi maksujõudu parandas märgatavalt Eesti Vabadussõja ajal sai eesti maaelu ja tselluloosi, vineeri, põlevkivi, bensiini, tööstus tugevasti kannatada. Paljude talude tekstiili, bakeliidi, paberi, alkoholitoodete j.t hooned olid sõjatules maha põlenud, suur toodete müük välismaale. 1937. aastal osa karjast hävinud, enamus tööstusharusid moodustas tööstustoodang Eesti ekspordist lakanud töötamast ja Vene pankades ning 37% ning põllumajandussaadused ja puit tsaariaegsetes väärtpaberitesse paigutatud 61%. Samal ajal, kui maailma
vahtpolüstüreen, PVC, akrüül, polüuretaan, epoksü, tsellofaan, nailon, sünteetiline kummi, sünteetilised tekstiilikiud jpt [12]. Fenoolformaldehüüd ehk fenoplast (bakeliit) Olulisim leiutis plastide arenguteel oli tõenäoliselt bakeliit. Ligi pool sajandit domineeris bakeliit plastide maailmas leides rakendus kõikvõimalikes tööstusharudes. Väidetavalt algas bakeliidi kasutuselevõtuga ,,plastikute ajajärk" (vrld ,,kiviaeg"). Pärast tselluloosi laia kasutamist plastitööstuses võeti Foto 2 Bakeliit sai populaarseks materjaliks kasutusele ka formaldehüüdid. 1897-ndal ka ehete ja rõivalisandite valmistamisel. Pildil nööbid materjalist tootenimega Galalith. [13]
Kirjanduses käsitletakse neid polümeere reeglina paaris kuna on tootmismeetoditelt ning kasutusvaldkondadelt sarnased. Antud alapunkti raames vaatleme aga siiski vaid melamiini (MF, melamiin formaldehüüd) kuna selle mehaanilised ning keemilised omadused on uurea- formaldehüüdidest mõnevõrra paremad (suurem kõvadus, niiskus- ja temperatuurikindlus) ning seetõttu leidnud laialdasemalt kasutust. Melamiin on sarnaselt fenoolvaikudega olnud kasutusel juba väga pikka aega. Nende eelis bakeliidi või teiste fenoolvaikudel baseeruvate materjalide ees on parem läbipaistvus, mistõttu on võimalik toota mõneti dekoratiivsemaid, pool- läbipaistvaid, kergelt toonitud, pastelsete toonidega tooteid. Kui jätkata võrdlust veel fenoolvaikudega, siis nende tõmbe- ja löögitugevus ja temperatuurikindlus on mõneti väiksemad. Kuigi melamiini korral on tegemist termoreaktiiviga, degradeerub ta kõrgel temperatuuril küllaltki kergesti ning seega ei ole neid